Semiootiline analüüs

Selle sissekande eesmärk on anda lühi ülevaade semiootilise analüüsi võimalikkusest ja efektiivsusest, okasroosikese muinasjutu põhjal. Analüüs pärineb Matrin Browneri raamatust "Dictionary of semiotics"
Sissejuhatuses kiidab Browner semioootilist analüüsi igati ning toonitab selle universaalsust.

Semiootiline analüüs ise koosneb teksti analüüsimisest esmalt konkreetsematel tasanditel nagu diskursiivsel, narratiivsel ja süvatasandil ning laiemas kontekstis, märgina kultuurinimelisest terviktekstist. Lõpuks annab semiootiline analüüs võimaluse öelda ka seda, kuidas tekst lugejale mõjub.

Selle kirjatöö eesmärgiks panen endale esmalt selgitada lähemalt analüüsi protsessi ja nüanse ning hiljem teha näidisanalüüsi. Sest midagi väita ilma seda tõestamata ma endale üll kohe kuidagi lubada ei tohiks.

Diskursiivne tasand

Diskursiivne tasand tekstis on peamiselt see, mis puudutab sõnu kui selliseid.

Esmalt tuleb rääkida figuratiivsest osisest, mis on tekstis need sõnad mis vastavad maailmas millelegi käegakatsutavale ja meeltega tajutavatele. Seega jäävad välja sellised sõnad nagu "Ei", "Mõnikord", "Eile", "Viha" jne. Brownen jagab kõik need sõnad figuratiivseteks isotoopiateks ehk gruppideks või klassideks. Ta loeb üle ja grupeerib kõik sõnad kuueks isotoopiaks, mille sees ta omakorda hakkab otsima opositsioone. Need oleksid :

Aeg --- OP: Kestev / hetkeline

Koht --- OP: Üleval / All , Kõrge / Madal

Objekt --- 

Tegelased --- OP: Noor / Vana , Inimlik / Üleinimlik

Olek --- OP: Elus/Surnud , Magav/Ärkvel

Sotsiaalne sündmus

Kusjuures peab viimaseid eristama, sest need on reaalsuse konstrueerimisega seotud.

Nüüd on meil opositsioonid aga mida nendega teha, pole hullu, nagu Denis Bertrand on kommenteerinud "The figurative level makes on sense on it's own. It only aquires meaning in relationship to a subject -- the narrator -- and to feelings and judgements of this narrator." Seega sissejuhatus järgmisele sammule analüüsi protsessis. Emotsioonide uuriimisele, kuna univas kaunitaris on enamik tegelasi ja muud ehitatud üles opositsiooni eufooria/düsfooria peale siis seda opositsiooni peaks ka lähemalt vaatama. Nagu Brownergi välja toob, on selgelt aru saadav, et eufooria (hea) seostub ühe positiivse grupiga samas kui düsfooriline (halb) seostub kurja nõiaga.

Figuratiivsel tasandil tuleb koos Browneriga välja tuua paar süntaktilist elementi näiteks kordus, mis on tõhus tähendus tekitaja. Korduseid märkame pea kõikjal regilaulust pop-muusikani ja eeposest lasteraamatuni.

Narratiivi tasand

Narratiivi tasand on abstraktsem ja keerukam kui figuratiivne tasand, hõlmates enda alla loo struktuuri ja selle uurimist. Browner toob välja mudelid mis kehtivad universaalselt kõikidele lugudele ning mille abil kõiki narratiive uurida saab. (Edasine meenutab väga Proppi, kuid viiteid ma kuskil ei näe.) Esiteks, et luu hlmata ning kokku võtta oleks vaja tuua välja põhilised tranformatsioonid, mis okasroosikeses oleksid kaks järgnevat: Printsess jääb sajaks aastaks magama. Prints tuleb, äratab ta üles ja nad abielluvad.
Edasi analüüsime narratiivi ülesande baasil, selgitame välja kes on subjekt ja mis(kes on objekt. Vaatame, kas on abilisi, takistajaid ja kes või mis on saatja. Ühesõnaga tavaline strukturaalne analüüs, mis lahkab okasroosikese väikesteks juppideks.

Tekstis analüüsib Browner okasroosikest akhes osas, printsessi magama jäämiseni ja printsi saabumisest lõpuni. Imelik on aga see, et esimeses faasis ei tee ta abiliseks mitte kõige nooremat haldjat, kes kurja mõju vähendab vaid kuninga ja kuninganna endid, sest nad põletavad kõik vokid. Kuigi nende ülesanne või objekt on kaitsta oma tütart nimetaksin isiklikult abiliseks ka noorema haldja.

Kuna me analüüsime kogu narratiivi ülesande perspektiivist, siis saab loo etappideks jagada. Bronwer jagabki loo kanoonilise narratiivi skeemi järgi etappideks.

Leping
Sobivus test/Nõuetele vastavuse test
Otsustav test
Auhinnastav test

Neid staadiume ja/või etappe saab nagu näha rakendada nii narratiivi siseste lõikude kui ka kogu tervik narratiivi peal. Samamoodi on igas narratiivis olemas eelpool mainitud objekt, subjekt, abiline, takistus, saatja.

Süvatasand

Ehk temaatiline tasand, puudutab eelkõige abstraktset ja konseptuaalset. Süvatasandist kerkivad esile teksti tõelised rõhuasetused ja väärtuspunktid (Süvatasandil avab tekst ennast tõeliselt ning näitab lugejale, mis on oluline). Süvatasandi analüüsiks tuleks uuesti vaadata teksti põhiopositsioone ja transformatsioone. Et asja veidi keerulisemaks ja detailsemaks teha, küsib Browner (ja soovitab küsida ka analüüsijal/uurijal) mõned küsimused: Esiteks: kas on võimalik redutseerida kõik figuratiivsel tasandil esinevad opositsioonid ühte või kahte suuremasse (Browner nimetab neid vihmavarju opositsioonideks) ja laiemasse opositsiooni? Vastan ise, et peaaegu alati, irooniliselt seda ju psühhoanalüüs alati tegigi. Paljuski sõltub taandamine ka lugeja/uurija kinnisideedest ja subjektiivsusest, sest nagu teada, leiab vandenõu armastaja, igas juhtumis viite vandenõule. 

Teiseks: Mis on tekstis põhi ja fundamentaalsel tasandil tugipunktid, millele tekst esiteks ehitub ja mille vahel liigub ja pendeldab. 

Kolmandaks, mis on põhiline ülesanne (Quest) või mis väärtust kannab, loos kandev transformatsioon.

Okasroosikese näitel, on teksti võimalik taandada opositsioonile hea ja kuri. Hea ja kuri on ka kaks kandavat tugipunkti, mille vahel toimuvad transofrmatsioonid ja liikumised. Browner kasutab Greimase semiootilise ruudu konseptsiooni, et neid transformatsioone näidata.

Laiem paigutus kultuurikontekst

Kui nüüd on leitud teksti süvastruktuuril asuvad põhi ja kandvad väärtused, saab rääkida ka järeldustest ja sellest, mida kõike on nüüd eelnevale toetudes võimalik välja lugeda ja kuhu liikuda tõlgendusruumis. Nüüd on meil võimalik paigutada tekst sotsiokultuurilisse konteksti.

Okasroosikese puhul toobki Browner välja mõned põhjapanevad ja üsna universaalsed järeldused.
Esiteks on "Okasroosike" loona stereotüüpiliste arvamuste ja hoiakute kandja.
Browner toob neist mõned välja:
Loos on mehed aktiivsed ja naised passiivsed, vajades armastust.
Loos hinnatakse ja ülistatakse füüsilist ilu ja kehalisust.
Ka moraalne väärtus seostatakse füüsilise minapildi ja iluga.
Lugu räägib "armastusest esimesest silmapilgust" ja unistuste võimalikkusest.

Kokkuvõttes esindab "Okasroosike" non-kartesiaanliku ja müütilist maailmapilti, mis nagu paljud teisedki muinasjutud esitab väljakutse mõistuslikule hegemooniale, ilustades ja toetades mõistusevälist, nähtamatut ja spirituaalset maailma tunnetust.