Eelmises postituses võtsin kokku Browneri strukturaalset analüüsi käsitleva teksti ja näidisanalüüsi okasroosikese näitel.
Nüüd sean endale ülesandeks analüüsida Browneri eeskujul A. H Tammsaare lühijuttu "Poiss ja liblik". Eeskätt tahan veenduda Browneri esitatud lähenemisviisi õigsuses ja esitatud teooria universaalsuses.
"Poiss ja Liblik"
Metsaga põhjatuulte eest varjatud aasal kasvas ilusal kevadel palju lillesid. Aga asjata ootasid nad noppijat ja nii mõnigi oli oma õilmed enne oodatava tulemist poetanud. Sumises küll mesilane, aga see ei noppinud, lendles liblik, aga see ei murdnud. Ja juba hakkasid lilled lootust kaotama ning nurisedes pöörasid nad jumala poole. Ja jumal saatis nende juurde poisi, kes lilli armastas ja neid heal meelel noppis. Ja kui poiss aasale astus, tuli lilledesse suur rõõm ja nagu ühestsuust hüüdsid nad : "Nopi mind! Nopi mind!" Ja nende magus lõhn täitis õhku. Joovastuses lähenes poiss esimesele lillele. Ja juba sirutas ta käe, et seda murda, kui liblik lendu tõusis: tükk siidi, teine sammetit, ja siis nagu kalliskivi sädemed, lumehelbe petlik helk - niisugune oli liblik, niisugune oli liblik, kui ta tiibu lehvitas. Ja ainult pisut lendas ta tagasi, jällegi lillele laskudes, kus ta oma tiivad päikesepaistel laiali ajas. "Lase, ma võtan su kinni," Ütles talle poiss, lillesid unustades. "Püüa," vastas liblik. "Ega ma haiget tee, vaatan ja lasen jällegi lahti." "Püüa," vastas liblik. "Ma ei puutugi, vaatan ainult lähedalt," rääkis poiss härdalt. "Võta kinni, siis võid kõik." Ja poiss hakkas püüdma. Esiteks hiilis ta salaja liblikale lähemale; aga vaevalt sai ta mõne sammu astunud, kui liblik juba teisele lillele liugles, ja nagu narrides oma ilusaid tiibu lehvitas. Poiss sai kärsituks. Algas jooksmine, püsimatu tagaajamine: Samm siia, teine sinna, hüppe paremale, teine pahemale poole, üle mätaste ja väikeste põõsaste, ikka põiklejale liblikale järele, kes kord lõunasse, sestsamast põhja, kord madalasse lillede sekka, siis üles päikese poole virvendas. Ikka edasi tormasid poiss ja liblik; Üks oma painduvail, väledail jalgel, teine - tiibadel, siidina, sammetina, kalliskividena säravail. ei väsinud põgeneja ega jätnud tagaajaja. Viimaks tõusis liblik kõrgele ja lendas üle metsa, mis aasa põhjatuulte eest varjas. Alles nüüd jäi poiss hingeldades seisatama ja vahtis äreval pilgul, palaviku puna palgil, liblikale järele, nagu loodaks ta tema tagasitulekut. Aga kui poiss nõnda seisis ja üksi silmi metsa taha vahtis, lehvitas tuuleõhk talle joovastavat lõhna ninasse: Ja meelde tulid ununenud lilled, mis noppijat ootasid. Lõhnas heldinuna, ärritatuna pöördus poiss ja oli valmis lähema õie poole kummarduma, aga jahmatades jäi ta paigale ja ta palgeilt kustus leegitsev jumi: liblikat püüdes oli ta kõik lilled ära tallanud. Nukralt istus poiss maha ja hakkas kibedasti nutma: ta armastas ju lillesid nii väga ja oleks neid heameelel noppinud.
Browneri eeskujul alustan diskursiivse tasandi analüüsimisest. Diskursiivsel tasandil tuleb tähelepanelikult uurida ainult sõnu, kui selliseid. Browner jagas sõnad figuratiivseteks isotoopiateks ja opositsioonideks.
"Poissi ja liblikat" algosadeks lahti lammutades on samuti võimalik leida peamised ja samad isotoobid nagu aeg, koht, objekt, tegelane, olek ja sotsiaalne sündmus.
Browneri eeskujul kirjutan välja kõik sõnad mis vastavatesse isotoopidesse sobivad.
Aeg:
Kevadel
Viimaks
Alles nüüd
Algas jooksmine
Oli valmis
Binaarsed opositsioonid :
Kevadel - Alles nüüd (siis ja praegu)
Oli valmis - algas jooksmine (Staatilisus ja dünamilisus)
Koht:
(Metsaga põhjatuulte eest varjatud) aasal
Täitis õhku
Lähemale
Teisele liugles
Siia
Sinna
Paremale
Pahemale
Lõunasse
Põhja
Madalasse
Üles
Kõrgele
Järele
Üle
Binaarsed opositsioonid:
Siia - sinna
Paremale - pahemale
Madalasse - üles, kõrgele
Põhja - Lõunasse
Objekt:
Õilmed
Lootus
Magus lõhn
Käe
Sammet
Siid
Kalliskivi
Lumehelves
Tiivad
Jalad
Mätas
Põõsas
Õis
Bin. Op:
Õilmed, õis - käe
Tiivad - jalad
Siid, sammet, kalliskivi - magus lõhn
Tegelane:
Lillesid
Noppijat
Mesilane
Liblikas
Jumal
Poiss
Bin. Op:
Lilled - liblikas
Lilled - poiss
Liblikas - poiss
Jumal - noppija
Olek:
Lootust kaotamas
Ootasid
Nurisedes
Tuli neisse suur rõõm
Joovastuses
Lillesid unustades
Sai kärsituks
Hingeldades
Äreval pilgul
Heldinuna
Ärritatuna
Oli valmis
Nukralt
Hakkas kibedasti nutma
Armastas
Bin. Op:
Lootust kaotamas - tuli neisse suur rõõm
Nurisedes - joovastuses
Ärritatuna - heldinuna
Armastas - hakkas kibedasti nutma
Ootas - kärsitus
Nukralt - hingeldades
Sotsiaalne sündmus:
Kui poiss aasale astus
Poiss lähenes esimesele lillele
Algas jooksmine
Pois istus maha ja hakkas kibedasti nutma
Bin. Op:
Kui poiss aasale astus - poiss istus maha ja hakkas kibedasti nutma
Poiss lähenes lillele - algas jooksmine
Kokkuvõte binaarsetest opositsioonidest.
Koha isotoopide sisesed binaarsed opositsioonid kätkevad endas vastandust Üleval ja all ning siin ja seal. Opositsioonid kirjeldavad peamiselt liblika põgenemist poisi eest ning lisavad juttu tempo, avardavad ruumi ning tekitavad dünaamilisuse.
Aja isotoopide sisesed vastandused hõlmavad endas (minu jaoks) peamiselt eristust oleviku ja mineviku vahel, rõhutades tegelaste vahelisi suhteid ning toonitades poissi, kui seda kes tuli hiljem ning tõi aasale muutuse. Mineviku ja oleviku vastandusest kerkib esile poiss, kes tuleb aasale ja seal valitseva korra ja (Loodusliku) tasakaalu rikub.
Tegelaste vastanduse jaotaksin passivseks ja aktiivseks. Aktiivsed tegelased olid loo algul lilled, sest nad kurvastasid ning jumal, kes saadab poisi. Seevastu passiivsed olid mesilane ning liblikas. Loo teises pooles, kui ilmub poiss staatused muutuvad ning aktiivseks tegelaseks saavad liblikas ning poiss, passivseks jäävad aga lilled, jumal ning mesilane (viimased kaovad üldse pildilt).
Objekti vastandused kujutavad endast loodusliku ja inimliku vastandust. Vastanduvad poisi väledad jalad liblika tiibadele. Samuti vastanduvad poisi käed lillede õitele. Lisaks leidsin objektide kategoorias ka vastanduse lillede lõhna ning liblika tiibad (kui kalliskivide, sammeti ja siidi vahel) see opositsioon on pisut keerulisem analüüsida. Tundub nagu oleks tegu poisi väärtushinnangutega aga need ei puutu objektsusesse. Lillede lõhn peaks seisma millegi kindla eest aga liblika tiibu kirjeldavad metafoorid tähistaksid justkui midagi illusoorset ja petlikku. Seega selle vastanduse kategoriseerin stabiilus VS seikluslikkus sildi alla.
Narratiivse tasandi analüüs.
Narratiivse tasandi mõistmiseks, peab määrama ja fikseerima põhilised transformatsioonid. Mulle tundub, et sellest jutus oleks need Poisi jõudmine aasale ning teine transformatsioon oleks liblika lõplik lahkumine.
Nagu Browner jaotan ka mina jutu kaheks osaks. Nii on lihtsam jälgida ka narratiivi käiku ülesande perspektiivist lähtuvalt Proppilt šnitti võttes. Esimese osa peategelased on lilled, nende soov ja ülesanne on saada armastatud ja nopitud. Nad nurisevad ning kaotavad lootust, sest keegi ei pane tähele nende ilu. On küll mesilane ning liblikas kuid nemad vajavad lilli teistel eesmärkidel. Lillede vastaseks on selles jutu osas mets, mis takistab inimestel või ükskõik kellel nendeni jõudmise. Lillede abiliseks on jumal, kes neile poisi saadab. Lilled said seepeale väga rõõmsaks.
Narratiivi teine osa algab üleüldise rollide vahetusega. Poisi ilmumine lööb paigast senise tasakaalu ning üleüldise staatilisuse, nüüd saab peategelaseks poiss. Tema ülesandeks on noppida lilli, sest ta armastab neid, seega lilledest saab objekt. Poisi vastaseks saab aga liblikas, kes passiivsest aktiivseks muutub. Liblikas takistab selles jutu osas poisi ülesannet ning nurjab nii poisi kui lillede ülesande.
Narratiivse tasandi võtme sünsmused nagu leping ja erinevad katsed (kõlblikkuse katse jms) tulid "Poisis ja liblikas" teistmoodi välja kui näiteks Okasroosikeses, sest erinevalt okasroosikesest pole "Poiss ja liblik" õnneliku lõpuga lugu ning mõlema osa ülesanded kukutakse läbi. Browneri nimetatud "Qualifying test" oli teises osas hetk kui poiss esimest lille tahtis noppida ja liblikas end ilmutas. Poiss unustas lilled, oma põhi eesmärgi ning kukkus selle testi läbi. Poiss kukkus läbi ka teise (Glorifying test) sest ta hävitas ise oma objekti, ehk lilled, kuna lasi end teelt eksitada.
Süvatasandi analüüs
Süvatasandis peame jõudma teksti sisemiste ja sügavate väärtusteni. "Poiss ja liblik" kannab endas stabiilseid ja konservatiivseid väärtusi. Toonitades lühiajalise rõõmu kaduvust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar