Raekoda.

Raekoja platsi semiootiline analüüs.

Raekoja plats Tartus on maastikuna terviklik ja hästi määratletav. Raekoja platsi võib vaadata nii ajaloolisel, arhitektuurilisel, bioloogilisel kui kultuurilisel ja ideoloogilisel tasandil. Igal tasandil omab plats erinevat tähendust. Protsessid, mis rakoja platsiga seonduvad on samuti seotud kõigi eelnimetatud tasanditega. Raekoja plats, kui terviklik süsteem või tekst on omaette väike tervik suuremas, Tartu linnaruum-süsteemis, sellist suhet terviku ja osa vahel ning terviku osas projitseerimisel võib käsitleda metonüümilisena. Samas koosneb plats ise osadest ja allsüsteemidest, mis platsi kui terviku moodustavad. Igal tasandil moodustub platsi tervik erinevalt ning erinevast aspektist lähtuvalt.                

Ajalooline tasand

Kui lähtuda ajaloolisest plaanist moodustub Raekoja plats, kui tervik ajateljel suunaga minevik è olevik, või vastupidi, olenevalt sellest mis pidi on hetkel vaja aega konstrueerida ning sealt-lähtuvalt, missuguse allikana Raekoja platsi-nimelist teksti kasutame.

   Ajaloolise terviku moodustavad raekoja platsil osad erinevatest aegadest, kõikide osade suhted ja alates platsi tekkest kuni käesoleva hetkeni on võimalik kajastada ajateljel. Samuti on neid suhteid kindlaks teha võimalik uurides teisi tasandeid nagu näiteks arhitektuuri ja kultuuritasandit. Kuna kõikidele järgnevatele aspektidele on võimalik juurde liita ajamõõde, siis tundubki, et ajalooline terviklikkus on selle maastikuobjekti puhul peamine ning tähtsaim. Ajaloolise maastikuobjektina sisaldab Raekoja plats endas ka tohutul hulgal infot, toimides mäluna ja mälukandjana linnaruumis. Raekoja plats kui tervik on tänu oma pikaajalisele eksistentsile omandanud Tartu linnaruumis tervikmärgi staatuse, platsil kui märgil on autonoomne tähendus.

   Kõik tartlased, või Lääne-kultuuriga tuttavad, mõistavad platsi teatud märgina ning omistavad sellele tähenduse. Plats on alati olnud kogunemise koht, platsil kuulutati välja tähtsaid otsuseid ja seaduseid, platsil hukati ja mõisteti kohut. Plats või keskväljak on alati toiminud kaubandusliku sõlmpunktina, turuna (Kultuurijäänuk, mis küll praktilise poole pealt kasutu, kuid märgina toimib väga tähenduslikuna siiani) Plats ühendas neutraalse alana raekoda, tsunftide peakortereid ja kaevu, linna südant, aju ja vereringet. Tartu Raekoja plats nagu iga teinegi Raekoja plats defineerib linna ja linlase identiteeti. Plats tähendab linlasele keskust ja kogunemiskohta. Tagab ühtsuse ning ühtekuuluvuse, kaks inimtsivilisatsiooni põhialust.

Arhitektuuuriline tasand

Arhitektuurilisel tasandil saab samuti raeoja platsi, tema terviklikust ning piire uurida. Arhitektuurilises plaanis moodustub Raekoja plats, kui tervik ruumi teljel suunaga täidetud è tühi, või olenevalt vajadusest teistpidi. Plats moodustub linnaruumis, sest ta on konkreetselt piiritletud majade ja teiste arhitektuuriliste elementide poolt. Kui vaatame linnakaarte tulevad platsid ja väljakud alati kergelt esile. Jälgides raekoja platsi suhtes ümbritsevaga tuleb välja ka platsi tähtsus linnaruumis. Kui uurida kaarte selgub, et plats on linnaruumis alati kesksel kohal, linnaruumi muidu võimalikult suurel hulgal paigutatud majade ja hoonete vahel haigutab platsi näol tühimik. Arhitektuurilises ja planeeringu mõttes luksus, sest linna niigi väikest territooriumit tuleb kasutada ökonoomselt, hooned tuleb paigutada nii, et neid mahuks võimalikult palju. Platsi näol loodud taotluslik tühjus on kahtlemata märgiline ning tähenduslik, sest see moodustab linnaruumi rütmis ebaregulaarsuse.

   Kui vaatame Tartu raekoja platsi võime selgelt näha ka majade hierarhilist paigutust. Plats on piklik ning algab raehoone eest. Hooned on paigutunud platsi kõrvale kuni jõeni. Lihtne oleks järeldada, et mida raehoone poolsemad on hooned, seda tähtsamad ning mida kaugemal nad raehoonest asetsevad seda vähem-tähtsad. Hooned on arhitektuurilisel tasandil peamine aspekt, mille pealt maastikuobjekti uurida, kuid mitte vähem tähtsad on ka tänavad ning väiksemad maastikuobjektid nagu kujud kaevud jms, mis kõik osadena moodustavad arhitektuurilise ansambli, Raekoja platsi kui terviku.

   Bioloogilisel tasandil tuleks Raekoja platsi vaadata kas inimese või looma vaatepunktist, eluksvajalik pole ta otseselt kummalegi, kuid tihedalt on platsiga läbi aegade olnud seotud mitmed liigid loomariigist. Vanasti oli see kindlasti oluline toiduallikas närilistele ja lindudele. Tänaseks on platsil regulaarselt näha veel vaid linde.

Kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja bioloogiline tasand moodustavad kokku selle, mida me ühisnimetajana tunneme raekoja platsi või vastava semiosfäärina. Erinevate tasandite-siseseid hierarhilised korrastused (Majade tähtsus jne) peegelduvad ka tasandite vahelises korrastuses, nii nagu on olemas tasandite sisesed suhted on ka tasandite vahelised suhted. Primaarsed tasandid loomaks Raekoja platsi kui tervikut on ajalooline, arhitektuuriline ning kultuuriline tasand. Vastavalt loovad need tasandid platsile kui märgile rolli, füüsilise piiri ning tähenduse.